Jooga eesmärgiks on keha ja meele tasakaal, mis saavutatakse läbi tugevdavate ja venitavate harjutuste. Jooga klassid on rühmatreeningud koos jooga õpetajaga.
Kepikõnd on saanud kogu maailmas populaarseks, sest see sobib igaühele olenemata vanusest või tervislikust seisundist, annab inimesele vajalikku füüsilist koormust, tugevdab lihaseid ja liigeseid, tõstab üldist toonust ning lisab vaimuerksust ja elurõõmu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepiõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist.
Ravivõimlemise eesmärgiks on haigulikest seisunditest paranemise kiirendamine ja saavutatu säilitamine ning samas ka patsiendi enda aktiivne kaasamine raviprotsessi. Sama oluline, kui harjutuste õige ja regulaarne sooritamine, on teadmine, et suurim osa paranemises on just enda teha. Ravivõimlemist viiakse läbi vastava väljaõppe saanud instruktori (füsioterapeudi) juhendamisel individuaalselt või rühmades.
Vesijooks on põnev vaheldus traditsioonilisele ujumisele, vesiaeroobikale ja vesivõimlemisele. Vesijooksu abivahendiks on vöö, mis tõstab veesolija veepinnale püstiasendisse ilma, et oleks vaja teha liigseid liigutusi. Tänu veetakistusele näeme vees liigutuste tegemiseks suuremat vaeva kui kuival maal koormamata samas igapäevaelus niigi vaeva ja vatti nägevaid liigeseid. Pool tund jooksu vees võrdub kahe tunni sama intensiivsusega jooksuga...
Vesivõimlemine on sobiv liikumisravi liik neile, kellele tavaline võimlemine võib osutuda raskeks – näiteks liikumispuudega inimesed. Vees tunduvad teatud liigutused kergemad, harjutuste sooritamine on vähem vaevanõudev, samas on aga koormus liigestele ja lülisambale väiksem. Vee suurem vastupanu liigutustele võimaldab juba lühikese treeninguga saada hea koormuse, lisaks mõjub vesi organismile karastavalt ja ainevahetust ergutavalt.